Proua Sofi, veel üks kohvi!

Hiljuti ette võetud projektiga seonduvalt, hakkasin välja nuputama ideid, kuidas ühte päris tavalisse kööki istutada üks idee, mis saaks iseseisvalt ajaga kasvada. Peaks ta olema eriti originaalne ja ütlema kõva ja selge häälega, et sisekujundaja on selle asja kallal ikka natuke oma ajusid ragistanud. :-) Aga kindlasti mitte selline liiga toretsev, et võiks arvata nagu ma oma ideedega võssa ragistasin. Peaasi, et midagi nagu oleks. Ei! Peaasi, et midagi igale sisenejale öelda oleks.Aga mis siis on ajaga kasvav, muutuv, omaniku nägu?
Kuna kõne all olev projekt oli seotud äriruumidega, siis mõistagi tiirutasid esialgu mu mõtted väga kitsalt just selle konkreetse a-personaalse köögi ümber.
Ametiasutuse köögis osutub tihtilugu kohvimasina (moodsa või siis mitte nii moodsa) kõrval kõige olulisemaks  ikka üks lahmakas kohvikruus. Olgu tegu siis koostööpartneri logo ja tervitusega kaunistatud või lihtsalt kodus üle oleva  suveniir-tassiga.   Mõnikord on tassi täitmine lihtsalt heaks põhjuseks, et laua tagant tõusta ja veidi selga sirutada. Ühteaegu on ju ka vaheldusrikas pika tööpäeva jooksul sel ettekäändel kolleegidega köögis viimaseid uudiseid arutada. Mõnele persoonile on aga kuum kohv lausa eluliselt oluline kaaslane töölaual ilma milleta seisab mõte paigal nagu elektrita trollibuss. Niisiis, kui mitte midagi muud pole kontori-kööki ka  vaja, siis ikkagi tassidele reserveeritud riiul oleks ju teemakohane.
Asjaga lähemalt tutvudes avastasin ma terve teetasside maailma. Nii põneva ja laiahaardelise, et olin silmadega mitu tundi arvutiekraanile just kui kleebitud. Suure tuhinaga nõudsin ma juba mõttes teetassi kujulist vanni ja kohvikruusi meenutavat  istmepukki (Viimase ma isegi ka juhuslikult internetiavarustest leidsin.)
Kui igav ja värvitu ruum ka ei tunduks, siis just selle pisiasjaga annab kiirelt kõike parandada.  Osavad keraamikud võiks oma näppudel usinalt käia lasta ja aina uusi teetasse maailma juurde paisata. Ja ma ei mõtle siin selliseid tasse, mida lennujaamast viimasel minutil tädi Ainole ostad. Tõenäoliselt Aino ongi tänulik, et teda meeles pidasid "BEST FRIEND EVER" kruusiga, isegi kui ta sellest loosungist päris täpselt aru ei saa. Aga see pole see, mida mina silmas pean.
Vaatamata sellele, et mulle tõesti meeldib eestimaine Helina Tilga loodud nõudesari, (eriti veel nüüd, kui üks selline väikene draakonipildiga kruus ja pudrukauss mu pisikesele Oskarile kingiti - see on muuseas uskumatu millises lummuses ta nendest maalitud draakonisilmadest on!) siis ometigi igatsen nii väga ka midagi muud meie poekettide valikusse. Just selliseid nunnusid ja eestimaiseid kruusikesi, tassikesi, alustassikesi, kohvikannukesi...  Või äkki peaksid väiksemad tegijad Helina turundusstrateegiatega lihtsalt lähemalt tutvust tegema? Äkki on nad kusagil olemas? Eesti paksudes metsades või Tallinna katusekambrites?Paar aastat tagasi sattusin Tallinna Keraamikatehasesse, kus uhiuued tehase bossid õhinaga tutvustasid oma helgeid tulevikuplaane ja arenguvõimalusi. Tänase seisuga on nad igatahes oma uksed vaikselt sulgenud. Kas siis tõesti Eestis pole turgu? Kus on siis kõik need toredad, kuulsad ja über- ökod eestimaised kohvikud ja restoranid? Miks ei võiks kunde süüa ja juua ühest erakordselt kaunist taldrikust või tassist? Ainuke ,kes sel alal teistele eeskujuks on ja teed rajab, on minu teada Pädaste mõis. Elagu!!! Juba ainuüksi võileivataldriku pärast tahan sinna minna! Ausalt öeldes olen mitmeid kordi täitsa pettunud meie kiidetud toitlustuskohtades - olgu road nii maitsvad kui tahes, nõud on ikka enamalt jaolt magedad. Mõistagi üksikute eranditega.

Aga ehk siis mõni nobenäpp leiab siit edasiseks toimetamiseks inspiratsiooni ja julgust algust teha!  Või siis kes ehk vaikselt seda juba oma tagatoas teeb, siis haarake ruupor ja andke mulle ka teada!
 Juhul, kui kodune kruusikollektsioon on aukartust äratav, 
siis võib sellega igasuguseid huvitavaid asju ette võtta.
 

 

Tööstuslikus võtmes :-)

Dekoratiivne sein...
Ma ei saa üldse aru, miks on üks pisikene joogianum nii alaväärtustatud seisuses tänapäeva interjööris. Või kas siiski on? Asjasse süüvides selgub, et laias maailmas on ka disainereid, kes asjale ikka täie naudingu ja fantaasiaga lähenevad. 
 
   Kruusid.... kaks ühes:
Suupistega
Savist palmikud
Minu isiklik lemmik  - käte-soojendaja-kruus
Kaktused portselanis
Analoogseid valgusteid olen ka Eesti kaubanduses näinud.
Teeb ju tuju heaks!? :-)
 
Ootamatud aksessuaarid kööki... 
 ...või töölauale.
                                                         Kellad
Aia tõmbenumbrid 
Hommikune kümblus latte- tassis
 
 
Või siis pärastlõunane puhkus teetassis
Putafooria ... või siiski mitte??? :-)
Niisiis alustades ühe kontori köögist jõudsin mõtetega keraamikatehaseni, restorani nõudevalikuni, eesti metsade ja Pädaste mõisani. Kes teab, kuhu jutt jõuaks, kui siit veel teemat edasi harutaksin.
Kokkuvõttes on kindlasti suurte ideede teostuse taga raha, aga mina kui uljas ja innukas kujundaja ei lase sellest pisiasjast end heidutada. Mõte lendab ikka vapralt oma rada.  :-)
***
Igatahes kõne all olevasse ühiskööki otsustati tellida siiski seinakapp ja peita kogu "serviis" sinna, aga mina sain sellest lähteülesandest hulga häid mõtteid juurde.  :-) Aitäh!