Roosa kõrbelinn

Roosa kõrbelinn

Maroko on aegade algusest olnud mu nimekirjas esikohal. Mõttes olen sinna juba mitu korda jõudnud, kuid ometi puhkuseplaane sättides, vaatan ma sellest kohast taas mööda ja lennutiivul suundun hoopis teisele poole päikest otsima. Pole ilmselt olnud õige aeg ega mõte piisavalt küps.

Sel korral oli puhkuse aeg üürike ja sellepärast ei tahtnud väärtuslikku aega lugematutele lennutundidele raisata. Maroko aeg oli lõpuks saabunud. Minu kaua oodatud reis.

Ära mine vooluga kaasa vaid ole ise vool

Ära mine vooluga kaasa vaid ole ise vool

Ma olen viimase poole aasta jooksul tundund suurt väsimust ja kurnatust oma projektide suhtes ja tihtipeale tundnud, et teeksin kui tühja tööd. Vehklen oma ideede ja plaanidega.... ja tegelikult üha enam usun, et see, mida ma teen on tihtipeale vastuolus minu enda tõekspidamistega. Mida aeg edasi, seda enam tunnen vajadust inimestele meelde tuletada, kui mõttetud on enamus ASJU, mida oma ellu soetame. Ja ometigi... mina just neid ASJU ju nende ellu soovitan, otsin.

Helsingis kõrvuti oma eeskujudega

 

Need, kes minu tegemisi Facebookis või Instagramis jälgivad, juba teavad, et mul oli suur au ja rõõm viibida eelmisel nädalal Habitare messil, kui üks viiest rahvusvahelisest blogijast. Olin seal koos Saksamaalt (algselt USA-st)  Holly Becker ´i blogi decor8 autoriga, Rootsist (Inglismaa päritoluga)  Niki Brantman blog myscandinavianhome autori, Taanist Mette  Jakobsen blogi monctercircus autori ning Stefan Nilsson Rootsist. 

011693b09fb35d39f6d2346dd61dd265b778e9caa9.jpg

On kirjeldamatu, milliseid emotsioone need neli päeva minus tekitasid isiklikus plaanis. Olles koos inimestega, kes on nii palju näinud, kogenud ja kirjutanud disaini valdkonnas, sain minagi palju targemaks. Meie igapäevased vestlused olid nii huvitavad, et ma peamiselt lihtsalt kuulasin suu ammuli peas. Milline on nende elustiil ja töö tegemise meetod, kuidas nad leiavad inspiratsiooni kirjutamiseks, kuidas nad laveerivad ajaga projektide, kirjutamise , kujundamise ja pereelu vahel. Üheks huvitavaks väiteks kujunes see, et meil nagu polekski õiget tööd, me loome selle endale ise. Kombineerides ja võttes maksimumi sellest, mis meid tõeliselt kõnetab.  Tundus, et ka nende elus on see tavaline , et kui küsitakse, mis tööd sa teed, siis peab loetlema vähemalt 5 erinevat töökohta.  

Meie võõrustajaks oli äärmiselt armas Annika Suomi, kes meid ainult poputas ja ringi tassis. Ühest põnevast kohast teise.  Pildil vasakult Mette, Niki ja Annika

Meie võõrustajaks oli äärmiselt armas Annika Suomi, kes meid ainult poputas ja ringi tassis. Ühest põnevast kohast teise.

Pildil vasakult Mette, Niki ja Annika

Nii Holly kui ka Niki on välja andnud mitmeid raamatuid, mis on ülemaailmselt populaarsed. Nikil just ilmub mõne päeva pärast raamat LAGOM, mille ma juba endale Amazonist tellisin.

Leidsime juhuslikult kohalikust raamatukauplusest Niki esimese raamatu. :-)

Leidsime juhuslikult kohalikust raamatukauplusest Niki esimese raamatu. :-)

 

Holly kinkis mulle oma viimase raamatu (ilmus just paar nädalat tagasi) DECORATE PARTY. Ma pole kindel, kas seda Eestis müüakse, aga huvi korral võib siit selle kindlasti soetada. Julgen soovitada! :-)

Holly kinkis meile kõigile oma äsjailmunud raamatu Decorate Party

Holly kinkis meile kõigile oma äsjailmunud raamatu Decorate Party

Mette, kellega me kõige rohkem sattusime koos olema, on täiesti erakordne naine. Alustades kunagi lihtsalt entusiasmist oma blogiga, on ta saavutanud ülima populaarsuse üle Euroopa. Ta teeb koostööd suurte ja tunnustatud sisustusajakirjadega nagu näiteks Elle Decoration. Nii lihtne ja armas naine, et see on vastupandamatu, kui ta lõpuks lennujaamas jumalaga jättes teatab, et Taanis on mind alati tema külalistetuba ootamas. 

Mete pildistas väga palju ja tema fotod on tõesti suurepärased. 

Mete pildistas väga palju ja tema fotod on tõesti suurepärased. 

Stefan, kelle elukutseks ongi suures plaanis disainimaailmas toimuva kajastamine, reisib tohutult ringi ja külastab praktiliselt kõiki sisustus- ning disainimesse maailmas. Kuulata, mis on hetkel olemas ja tulemas kaugemates paikades, oli lihtsalt nii huvitav, et see nõuaks minu poolt täiesti eraldi postitust. (Mille ma lähiajal kindlasti kirjutan ka)

Habitare messil kuulamas "Signal" väljapaneku kuraatorit. Vasakul Stefan

Habitare messil kuulamas "Signal" väljapaneku kuraatorit. Vasakul Stefan

Esimene päev anti meile suures osas Habitarega omal käel tutvumiseks, Teisel päeval pidime tegema kokkuvõtted ning esinema laval viiekesi. Tutvustasime oma lemmikuid, mis meile kõige enam olid silma jäänud ja tõime välja iseloomulikke jooni oma kodumaa sisearhitektuuris. Ehk siis ka võrdlusmomenti Soome disainiga.

 Holly esines peale seda veel 30 minutilise ettekandega oma eduloost blogijana ja andis kiirelt näpunäiteid, kuidas selles valdkonnas hästi läbi lüüa. Tegelikult korraldab ta ka selleteemalisi seminare ja kursuseid, millest mul nüüd on au osa võtta alates sellest esmaspäevast. Juhhuuu!!!

Nii et siis vaatame, kas ja kuidas minul see õnnestub.

IMG_0765.JPG

Igatahes mu vaesed kodused, kes mind on pidanud siin kannatama viimastel päevades, sest ma ainult jahun oma reisist ja uutest sõpradest. See kogemus on minu jaoks täiesti uus ja avab sootuks uued uksed. Kirjutame oma suhtlusgrupis siiani ja jagame mõtteid. Kui põnev on nõnda rahvusvahelise läbilõikena näha disaini nii sisustuses, moes, tarbekunstis, elustiilis, kirjapildi kui ka fotograafias. 

Soome disaini täis kaupluses TRE

Soome disaini täis kaupluses TRE

Ahjaa. See on ka nüüd mind täiesti vallutanud - kirg fotode kõpsimise osas. Mette, kes on väga andeks fotograaf julgustas mind ikka kaamerat kätte võtma ja lihtsalt harjutama. Pidavat olema hea silm ja kompositsioonitunnetus.

Õnneks olime kõik sellised pildistamisfanaatikud. Enne söömist ikka kaamera välja. Avastasin et see on ideaalne praktiseering kompositsiooni ja värvitaju harjutamiseks.

Õnneks olime kõik sellised pildistamisfanaatikud. Enne söömist ikka kaamera välja. Avastasin et see on ideaalne praktiseering kompositsiooni ja värvitaju harjutamiseks.

Olen selles osas nii kohutavalt kriitiline enese suhtes, et isegi valminud kujundustöid on talumatult raske pildistada. Lihtsalt pole kunagi tulemusega piisavalt rahul , et seda üles kusagile riputada. Nii et siis selles osas võtan ka ennast kätte. Helsingis klõpsutasin tohutul hulgal pilte ja Mette arvas, et mida rohkem teen, seda paremaks muutun. Nõnda ma siis katsetan ka oma blogis piltidega ehk veidi rohkem. Ootan väga sellele oma lugejate poolt tagasisidet! :-)

01618534734d29157e5fcd8ccdff5353fee0a2e7a2.jpg

Oeh! See on ehtne näide sellest, et küsi ja sulle antakse! Minu kauaaegne soov on olnud just kuidagi imekombel näha selles vallas edukate ja samal ajal imeliste inimeste elu lähemalt ja nüüd ma seda kindlasti ka nägin.

Loe ka mu järgmist postitust juba täpsemalt Habitare messist ning imelistest leidudest Helsingi südalinnas - restoranidest, mida külastada ja galeriidest, kuhu sisse hüpata!  :-) 

Palun jaga ja "laigi" kui see postitus sulle meeldis. Tagasiside on mulle nii oluline!  Aitäh! :-)

 

Vaimustus vähesest, mis minu "aias"

 

Minu vaimustus oma uue rõdu suhtes lihtsalt ei taha kuidagi raugeda. Olen peaaegu pool aastat juba vaadanud seda läbi akna ja nüüd viimaks kui on soojad ilma kohale jõudnud, pole enam hetkegi kaotada. Istun ja naudin. Et sätiks siit ja sealt veel veidi. Ja teeks pilti siin päikeselaigus ja seal varjudemängus.... Aga kokkuvõttes on lihtsalt imeline istuda õhtuvaikuses ja kissis silmad päikese poole pöörata. Kuulatada...nuusutada.... õhk on värske ja kohe kohe õitesse mattuv.   

Tegelikult ei vajagi ma midagi rohkemat, kui see sama rõdu, kuhu oma paar totsikut lilledega ritta seada, ennast õhtul toolil kerra tõmmata või siis just päeval päikesesse sirutada.  Minu praegune kodu on Nõmme mändide all. Pikad sirged männitüved ulatavad vabalt mu kodu akendest teisele korrusele sisse piiluma. Nagu targad kaaslased noogutavad nad hommikul tuules. 

Hommikukohv õues....
FullSizeRender.jpg

... ja hommikusöök lastega õues. Või oli see lihtsalt selline pudru kõrvale uimerdamine soojas päikeselaigus...

D78430A2-E5A6-4275-A063-02AEF695296B.JPG

Vahepeal kiire jalutuskäik Nõmme turule ja siis kiirel sammul pisikesele ratturile järgi joostes koju tagasi ....

780B798D-C0FB-4B13-BCD5-1A41E0AF3AC4.JPG
ED4C9930-C75A-42A4-9AF4-B467A9E54588.JPG
Lõunasöök õues

Klaas mõjub alati õues hoopis teisiti kui ruumis sees. Puit mõjub nii maandavalt ja tasakaalustavalt sillerdava ja edeva klaasi kõrval. Üks nagu vana ja väärikas, teine kerge ja elegantne.  Tantsiv ja paljastav.

E1F58EF8-4992-4C3C-9329-6C3C1A071CF7.JPG
88F4E09F-3CB5-4A9F-B820-2B73C2138934.JPG

Järgmisel päeval kappasin ma juba ringi aianduskeskustes ja otsisin uut noosi et rõdule veel viimast lihvi anda. :-)

FE57315F-E85C-433E-86F8-799D85FA9739.JPG
0E42C326-C442-4E8B-85A9-0B30EE46F8A5.JPG
Õhtu möödasaatmine õues.
Jap. Ma nüüd istun siin kuni sügisvihmadeni.  

Onju! 

B1559D72-CB21-4B8D-A415-5447D615D44E.JPG
 

Bali

 

Selle aasta varakevade reisisihtkoht oli Bali.

Miski kummastas selle koha peale mõeldes. Aga samas tekitas ka pelgust, sest see viimasel ajal tundub olevat nagu moekas sihtkoht. Selle mõtte peale ma muidugi parema meelga liiguks just vastassuunas. Aga ometi sai see reis ette võetud.

Balil just kui õhk väreleks ja .... laulaks. Mingi sõnulseletamatu palve on sinu kohal. Minu elamus oli seal erakordne. Ma õppisin uskuma. Ja sain tunda, mida tähendab olla avatud, lasta minna, hoida ennast ja tajuda , et kõige tähtsam ongi see seletamatu "nupp" sinu sees, mis käivitab südame, mis annab stiimuli ärkamiseks, liikumiseks, armastamiseks, pettumisteks, andestamiseks, kuulamiseks hukkamõistuta.

SUmberkima Hill

Mina õppisin kuulama lõpuks südamega.

Ujudes soojas vees läbi sina, oli minu suul palve ja südames kergus. Kirjeldamatu uute hetkede ja tunnete tajumine. See äratas mind....võis siis just vastupidi, suigutas unne, aga õpetas vetel kõndima.

Horisont, mis mind päikesetõusuga igal hommikul piiras, andis pikaks, kuumaks ja uniseks päevaks loa. Päevad olid täis ujumist, lugemist, vestluseid ning aeg-ajalt silmade sulgemist. Sulgemist just sellepärast, et saabus rahu. Rahu tõi kergendusest pisarad.

Vot selline huvitav kogemus. 

Muidugi ei puudunud kõige selle juures imemaitsev Bali köök, massaaž, kunst ning päikesetervitused.

 

Saare põhjapoolses tipus on pisike koht nimega Sumberkima Hill

Minu kompromiss Balile minekus seisnes selles, et ma ei lähe kõige turistrikkamasse kohta. Just vastupidi . Ehk õnnestub leida avastamata maa. Koht, kus pole iga kolmas eestlane veel käinud ja hordides kaabudega higiseid turiste ei piira mu ukseesist.

Leidsin!

Saare põhjapoolses tipus on pisike koht nimega Sumberkima Hill. Imeline peidetud aare. Vaatega mägedele, orgudele, päikese tõusudele ja loojangutele. Vapustavalt hea pisikese restoraniga, mis lubas olla oma kodu lähedal ning nautida rikkalikku hommiku- või õhtusööki vaid paarikümne sammu kaugusel. Restorani vaade oli selline idüll, et seda tulid vaatama isegi eksinud rändurid.

Kõige vahvam oli selle juures aga muidugi majutus. Olles eriti huvitunud just sisekujundusest, siis leidsin, et nõnda erineva stiiliga villad ühe mäeahelikul on eriti vahva kombinatsioon tulemaks vastu erinevatele külastajate soovidele.

Sumberkima Hill
Sumberkima Hill
                                         Sisehoovi avatud vannituba

                                         Sisehoovi avatud vannituba

Sumberkima Hill

Mina ise olin imearmsas ühe magamistoa, elutoa ja avatud sisehoovis oleva vannitoaga majakeses. Kõrval veidi allapoole astudes oli moodne betoonvilla, mis kummalisel kombel sulandus nii äraütlemata hästi eksterjööri. Betoonist villade arhitektiks on Indoneesi päritoluga mees, kes püüab just kombineerida modernset ja minimalistlikku arhitektuuri askeetliku sisustusega. Olin vaimustuses. Kohalik puit nimega ironwood on täiesti ebamaiselt kauni värvi- ja mustrivarjundiga. Selle kasutamine detailides lummas täielikult.

Sumberkima Hill
Sumberkima Hill
Tähelepanelik ja peen lähenemine igas ruumis , jättes siiski ruumi külalise isiklikule maitsele,  oli läbivaks jooneks kõikides villades.
                                                   Söögilaua tasapind

                                                   Söögilaua tasapind

Kohalik puit nimega ironwood on täiesti ebamaiselt kauni värvi- ja mustrivarjundiga
                              Betoontrepi astmed kaetud õhukese puitlauaga

                              Betoontrepi astmed kaetud õhukese puitlauaga

IMG_6205.JPG
IMG_6206.JPG

 

Teisel pool mäe küljel oli veidi rustikaalsem villa, mis oma olemuselt jättis ka küllaltki kerge mulje, kuid läbimõeldud detailide kasutamine peaks silmad ette tegema nii mõnelegi võõrastemaja omanikule.

Tähelepanelik ja peen lähenemine igas ruumis , jättes siiski ruumi külalise isiklikule maitsele,  oli läbivaks jooneks kõikides villades.

Selgus, et kogu selle kompleksi kujundajateks on Hollandi päritoluga abielupaar, kelle head kompositsioonitaju ja maitsekat materjalikasutust igas külalistemajas tunda oli. Äärmiselt külalislahked ja sõbralikud inimesed, kes tõepoolest oma külaliste eest hästi hoolt kannavad.

Mul oli õnne ka külastada nende enda elumaja , mida nad kasutavad seal viibides. Kahtlemata oli seal näha veelgi enam detaile ja julgemaid nüansse, mis tõestasid taas kord, et bali käsitöömeistrid ja kunstnikud on hoopis teisest puust kui see millega me siin Eestis harjunud oleme.

                                                    Avatud õueala

                                                    Avatud õueala

IMG_6207.JPG

Ma oleks Denpasari  või Ubudi turul vähemalt kolm nikerdustega uksepaneeli ja viis ülielusuurust maali oma kohvrisse toppinud, kui see vähegi oleks võimalik olnud.

Sumberkima oli minu puhkuse jaoks ideaalne koht. Kaugel kõigest. Ubudi, kuhu ühel päeval rändasin, kestis sõit neli tundi, kuid minu jaoks polnud see ületamatu takistus. Ilmselt oleks võibolla võinud veeta ühe öö Ubudis, et oleks olnud aega seal ka järgmisel päeval jalutada ning kaks pikka sõitu poleks jäänud ühele päevale.

Igatahes on kunstigaleriid, ehtepoed väärt külastamist.

                                                   Ubudi tänavatel

                                                   Ubudi tänavatel

meti kuumus ja müra, mis linnas valitses pani mind ka üpris ruttu oma Sumberkima mägede vahele tagasi igatsema.

Sumberkimas oli võimalik laenutada rolleri ja kümnekonna minuti jooksul jõuda alla randa, kus toimetasid sukeldumisõpetajad ja varustuse pakkujad.  Mina kui basseiniarmastaja ei tihanud merevette minna. Lained olid suured ja põhi kadus kiiresti. Ujusin vaikselt basseinis, mis ulatus oru kohale ja jälgisin, kuidas alt metsast kostus kohalike kellade helinat. Päike vajus ja metsade viir mägedes muutus aina tumedamaks. Pimeduse saabudes igal ööl oli taevas täis vaikivat äikest. Ainult tohutud sähvatused ookeani kohal.

DFDA7757-3906-46CE-8EF5-0A2BDDDB7E45.JPG

See andis märku, et on aeg sumedas soojuses õhtusöögiks....

 

                                                       Joogaklass

                                                 Massaaž vaatega

                                                 Massaaž vaatega

                                                    Hommikukohvi

                                                    Hommikukohvi

Rustikaalsem villa, mis oma olemuselt jättis ka küllalti kerge mulje, kuid detailid olid erakordselt läbimõeldud
Terrass

Terrass

IMG_6212.JPG
IMG_6213.JPG
IMG_6162.JPG
C23F95E5-2B7E-45E1-8A42-76355AC99AAA.JPG

Ma lähen sinna veel kunagi. Ma kindlasti lähen....

Pildid erakogust