Millal on õige aeg kaasata sisekujundaja?
Üks lause, mida olen oma töös päris palju kuulnud, on: „Ma vist oleksin pidanud sinu poole natuke varem pöörduma.“
Sageli hakatakse sisekujundaja kaasamise peale mõtlema siis, kui kodu planeering on juba paigas, ehitaja ootab elektriplaani või on jõutud hetkeni, kus tuleb hakata valima põrandaid, plaate, värve ja kööki.
See tundub ka üsna loogiline. Sisekujundust seostatakse endiselt väga palju just kodu nähtava kihiga ehk värvide, materjalide, mööbli ja kõige sellega, mis seotud ruumi esteetikaga.
Tegelikult algab aga läbimõeldud sisekujundus palju varem.
Isiklikult minu jaoks algab see küsimusest, kuidas selles kodus elama hakatakse.
Kus sa hommikul esimese asjana liigud? Kuhu paned koti, kui uksest sisse tuled? Kas sulle meeldib süüa teha üksi või koguneb kogu pere samal ajal kööki? Kas vajad kodus vaikset kohta, kuhu teistest korraks eemalduda? Kus tekib segadus kõige kiiremini? Kui palju vajad loomulikku valgust ja millistes ruumides veedad tegelikult kõige rohkem aega?
Need võivad tunduda väikeste asjadena, aga just neist hakkab kujunema kodu, mis päriselt oma inimesi toetab.
Ja mida varem need küsimused lauale tulevad, seda rohkem on võimalik nende vastustega ka ruumi ennast kujundada.
Sisekujundaja enne, kui olulised otsused on juba tehtud
Kõige parem aeg sisekujundaja või sisearhitekti kaasamiseks ei ole minu arvates siis, kui on aeg hakata diivanit või seinavärvi valima.
Ideaalis võiks see juhtuda juba siis, kui planeeringus on veel võimalik midagi muuta.
Uue maja puhul tähendab see sageli aega, mil arhitektuurne projekt on alles töös või vähemalt enne elektri-, valgustus- ja tehniliste lahenduste lõplikku paika panemist.
Arendaja korteri puhul tasub sisekujundajaga ühendust võtta juba siis, kui arendaja annab võimaluse teha ostjapoolseid muudatusi. Sageli on nende muudatuste esitamise tähtajad üllatavalt varased. Seda just ajal, mil köögi, vannitoa või isegi mööbli valimisega ei tundu veel üldse kiire olevat.
Renoveeritava kodu puhul on hea hetk enne ehituse algust, mitte siis, kui ehitaja juba objektil seisab ja küsib, kuhu täpselt tuleb pistik, kui kõrgele seinavalgusti või kummale poole peaks avanema uks.
Sest need otsused ei ole tegelikult üksteisest eraldiseisvad.
Pistikute asukoht sõltub mööblist. Valgustus sõltub sellest, mida mingis ruumiosas tehakse. Köögi tehnilised ühendused sõltuvad köögilahendusest. Vannitoa plaatide paigutus sõltub sanitaartehnika asukohtadest ja mõõtudest.
Üks otsus hakkab mõjutama järgmist.
Ja just siin tekibki liiga hilja alustades kõige rohkem kompromisse.
Seega sisekujundaja töö peaks olema alanud ammu enne, kui ehitajaga alustamise osas aeg kokku lepitud.
Mida võib liiga hiline alustamine tähendada?
Vahel saab kõike muuta. Küsimus on lihtsalt selles, kui palju aega, raha ja energiat selleks kulub.
Kui elektriplaan on juba valmis, aga hiljem selgub, et mööbel peaks paiknema hoopis teisiti, tuleb muuta pistikuid ja valguspunkte. Kui köögi kommunikatsioonid on paigas enne köögi põhjalikku läbimõtlemist, hakkab köögilahendus kohanduma olemasolevate ühenduste järgi, mitte vastupidi. Kui vannitoas on kõik tehnilised punktid juba määratud, võivad need omakorda piirata nii sanitaartehnika kui ka materjalide valikut.
Mõnikord ei ole probleem isegi ümbertegemise maksumuses. Mõnda asja lihtsalt ei ole enam mõistlik muuta.
Ja siis tuleb hakata tegema kompromisse kohas, kus neid oleks saanud varasema planeerimisega vältida.
Oma töös näen ka seda, kui palju otsuseid tuleb ehituse käigus teha väga lühikese aja jooksul. Kui suuremad lahendused pole varem läbi mõeldud, muutub iga järgmine küsimus kiireloomuliseks. Ehitaja vajab vastust täna, mööblitootja ootab mõõte, plaat tuleb ära tellida ja elektrikul on vaja teada, kuhu midagi paigaldada.
Sellises tempos on väga lihtne teha otsuseid lihtsalt selleks, et midagi saaks otsustatud.
Hea sisekujundusprojekt teeb suure osa neist otsustest ära enne, kui neist saavad probleemid objektil.
Kas siis peab juba alguses teadma, millist diivanit ma tahan?
Ei pea.
Varakult alustamine ei tähenda, et maja vundamendi valamise ajal peaks olema välja valitud söögilaua tool või magamistoa seinavärv.
Pigem vastupidi.
Hea projekt liigub suurest väikeseni.
Kõigepealt vaatame ruumi tervikuna: planeeringut, liikumisteid, funktsioone, mööbli paiknemist, valgust, panipaiku ja erinevate ruumide omavahelisi seoseid. Seejärel saab paika panna elektri- ja valgustuslahenduse ning muud tehnilised küsimused. Materjalid, värvid, mööbel ja detailid tulevad omas järjekorras.
Kõike ei ole vaja otsustada korraga.
Küll aga on oluline, et need otsused sünniksid õiges järjekorras ja oleks aega päriselt mõelda ning kaaluda erinevaid lahendusi.
See on minu jaoks üks sisekujundusprojekti olulisemaid ülesandeid – luua protsessi loogika, kus iga järgmine otsus toetub sellele, mis on juba läbi mõeldud.
Kodu planeerimine algab tegelikult inimesest
Kõige selle juures on aga veel üks põhjus, miks mulle meeldib projektiga võimalikult vara liituda.
Enne kui hakkan ruumile lahendust looma, tahan ma aru saada inimesest, kes seal elama hakkab.
Meie kodud mõjutavad meid palju rohkem, kui me igapäevaselt märkame. Valgus, helid, visuaalse info hulk, võimalus omaette olla või teistega koos olla, asjade paiknemine ja isegi see, kui lihtne on oma keskkonnas korda hoida, kõik need mõjutavad seda, kuidas me ennast kodus tunneme ja milliseid rutiine endale loome.
Ühele inimesele võib avatud planeering anda avaruse ja vabaduse tunde, teisele tähendada pidevat visuaalset ja helilist (üle)koormust. Üks vajab palju avatud pindu ja õhku, teine tunneb ennast paremini, kui ruumis on rohkem eraldatust ja omaette olemise võimalusi.
Seepärast ei usu ma päriselt universaalsesse „ideaalsesse planeeringusse“.
On olemas lahendus, mis sobib konkreetsele inimesele, perele ja nende elule.
Kui sisekujundaja tuleb projekti alles hetkel, mil kõik ruumilised otsused on juba tehtud, saab olemasolevat kodu muidugi värvide, materjalide, mööbli ja valgusega palju mõjutada. Aga kui saame neid küsimusi küsida juba planeerimise alguses, on võimalik kujundada nende järgi ka ruumi ennast.
Ja see on hoopis teine lähtekoht.
Niisiis, millal sisekujundajaga ühendust võtta?
Minu soovitus on üsna lihtne: pigem natuke varem, kui tundub vajalik.
Sa ei pea selleks hetkeks teadma täpselt, millist stiili sa tahad, milline saab olema köök või mis värvi tulevad seinad. Tegelikult ei pea sul veel ühtegi vastust ega isegi küsimust mitte.
Nende küsimuste ja vastuste väljaselgitamine ongi osa protsessist.
Kui ehitad uut maja, ostad arendajalt korteri või plaanid suuremat renoveerimist, on hea aeg sisekujundajaga rääkida siis, kui olulisi ruumilisi ja tehnilisi otsuseid on veel võimalik mõjutada.
Sest mida varem hakkame kodu tervikuna läbi mõtlema, seda rohkem on meil võimalusi luua lahendus, mis päriselt sinu ja sinu eluga sobib.
Oled uue kodu planeerimise alguses?
Kui sul on uus kodu alles planeerimisel ja sa ei ole kindel, millal oleks õige aeg sisekujundaja kaasata või millises mahus abi vajad, siis broneeri tasuta tutvumiskõne. Räägime sinu projektist ja vaatame koos, milline oleks kõige mõistlikum järgmine samm.
Broneeri tasuta tutvumiskõne
Kui sul tekkis küsimusi minu teenuste või koostöö kohta, leiad vastused enamlevinud küsimustele minu KKK-st.
