Sisearhitekti tähelepanekud ehk 5 asja, mida sa kodu ehitades ei tea, et sa ei tea

Paljud inimesed alustavad kodu ehitamist mõttega, et kõige keerulisem osa on maja arhitektuur, ehitus või eelarve.
Tegelikkuses hakkavad suurimad küsimused sageli tekkima alles siis, kui ehitus on juba käimas ja tuleb hakata langetama kiiresti kümneid väikseid otsuseid, mille mõju ulatub projekti lõppu.

Enamasti ei ole küsimus selles, et inimestel puuduks maitse või visioon oma kodust.
Probleem on selles, et kodu tervik toimib hoopis teisel tasandil, kui Pinterestis salvestatud üksikud inspiratsioonipildid ühest toa nurgast ideaalse valguse ja filtriga. Kuid kodu ei sünni ainult ilusast kompositsioonist pildil. Kodu sünnib otsustest, mis mõjutavad seda, kuidas sa ennast selles ruumis iga päev tunned.

Sisearhitektina näen ma sageli, et inimesed hakkavad sisekujundusele mõtlema alles siis, kui ehitaja juba ootab vastuseid küsimustele, mida pole veel jõutud läbi mõeldagi. Tegelikult pole isegi mõttesse tulnud.

Siin on viis olulist asja, mille peale mõeldakse kodu ehitades sageli liiga hilja.

1. Valgustus ei ole lihtsalt lampide valimine

Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et valgusteid saab valida hiljem.
Tegelikult algab kõik juba paralleelselt arhitektuurse plaani loomisel. Sellest sõltub, kuhu ehituse alguses elektriühendused planeeritakse.

Kus hakkab paiknema söögilaud?
Kas rippvalgusti jääb päriselt laua kohale?
Kas elutoas tekib hubane õhtuvalgus või ainult ere üldvalgus?
Kas voodis lugemiseks on mugav valgus?
Kas vannitoas on peegel valgustusega või on valgustid peegli külgedel või kohal? Mis mõõtudes on peegel?

Need küsimused tekivad tavaliselt hetkel, kui elektrik juba ootab vastuseid.

Halvasti planeeritud valgustust on hiljem keeruline ja kallis muuta.
Uskumatu küll, aga sageli ei häiri inimest mitte kodu stiil, vaid hoopis see, et ruum tundub õhtul ebamugav, külm või rahutu.

Valgus mõjutab kodu tunnetust rohkem, kui inimesed alguses arvata oskavad.
See mõjutab, kas ruum tundub pehme ja rahulik või väsitav ja rahutu. Ja ärgem unustagem, et inimesed on erineva tundlikkusega valguse/valgustuse suhtes!

2. Pinterest ei näita tervikut

Pinterest on suurepärane inspiratsiooni kogumiseks. Probleem tekib aga siis, kui hakatakse erinevaid pilte üks-ühele kokku tõstma.

Ühel pildil meeldib diivan.
Teisel valgusti.
Kolmandal köök.
Neljandal vannituba.

Aga päris kodus peavad kõik need elemendid omavahel toimima: materjalid, toonid, valgus, proportsioonid, põrandad, uksed, detailid ja kogu ruumi tunnetus.

Sageli avastatakse liiga hilja, et üksikud ilusad asjad ei moodusta veel tervikut.

Ehk kõige keerulisem ei ole millegi ilusa leidmine. Kõige keerulisem on luua kodu, kus kõik tundub loomulik, mugav ja omal kohal.

Sellist sisemist tunnet ei loo üksik ese. Seda loob tervik. Pinterestis aga näeme tavaliselt just kompositsioone.

3. Ehitaja vajab otsuseid palju varem, kui arvatakse

Paljud inimesed kujutavad ette, et viimistlusmaterjale ja detaile saab rahulikult jooksvalt valida. Tegelikkuses vajab ehitaja väga palju otsuseid oluliselt varem.

Ja need ei ole ainult esteetilised küsimused.

Kuhu tuleb seinasisene segisti?
Kui kõrgeks jääb töötasapind?
Kas kardin liigub lae sees, peal või seinal?
Kas vannitoa seinad on kõik plaaditud? Värvitud? Mikrotsement?
Kuhu avaneb uks?
Kas pistik jääb mööbli taha?

Need otsused mõjutavad juba ehituslikku poolt.

Väga tihti jõuab inimestele alles ehituse käigus kohale, kui palju tehnilisi detaile on seotud sisearhitektuuri ja sisekujundusprojektiga. stress tekib mitte sellest, et otsuseid oleks liiga palju — vaid sellest, et neid tuleb teha liiga kiiresti.

4. Kodu mõju enesetundele alahinnatakse

Enamasti keskendume sellele, milline kodu välja näeb. Palju vähem aga sellele, kuidas see igapäevaselt meid tundma paneb. Kas Me üldse märkame? .

Kas ruumis on rahulik olla?
Kas kodu toetab puhkust?
Kas seal on lihtne keskenduda?
Kas visuaalset müra on liiga palju?
Kas ruum mõjub õhtul pehmelt või väsitavalt? Soodustab koosolemist voi vastupidi- igaüks istub oma toas?

Mõnikord ei osata seostada oma rahutust või pidevat väsimust üldse keskkonnaga.
Aga tegelikult mõjutavad valgus, materjalid, akustika, värvitoonid ja ruumi proportsioonid meid iga päev rohkem, kui arvame. Keskkond mõjutab otseselt meie närvisüsteemi.

5. Sisekujundust nähakse kui lisakulu

Arhitekti kõrval peaks ideaalis juba algusest peale olema ka sisearhitekt või sisekujundaja.

Ometi nähakse sisekujundust sageli kui midagi, mida saab vajadusel hiljem juurde võtta või mille pealt kokku hoida. Samas investeeritakse suuri summasid arhitektuuri, ehitusse ja tehnilistesse lahendustesse — kuigi just interjöör on see, millega inimene igapäevaselt päriselt kokku puutub.

Sisekujundaja aitab teha sadu väikseid otsuseid õigel ajal ja õiges järjekorras.Ja sageli on just see põhjus, miks hästi läbimõeldud kodu tundub lõpuks kuidagi loomulik, rahulik ja õige isegi siis, kui inimene ise ei oska täpselt seletada, miks. 🤍