Miks tehisintellekt ei saa asendada sisearhitekti – isegi mitte tulevikus

Tehisintellekt on muutmas paljusid valdkondi ning selle kasutusvõimalused laienevad ka sisearhitektuuri ja disaini maailma. Aina rohkem ilmub tööriistu, mis suudavad sekunditega genereerida ruumipaigutusi, soovitada värvipalette või isegi luua sisekujunduse kontseptsioone. Tekib paratamatult küsimus: kas tulevikus on sisearhitekti üldse enam vaja?

Vastus on jah – rohkem kui kunagi varem.

Kodu ei ole lihtsalt mingi suvaline ruum – see on inimese peegel

Iga kodu räägib lugu. See lugu ei sünni algoritmidest, vaid inimeste eludest, harjumustest ja tunnetest. AI võib pakkuda lahendusi, mis “töötavad”, kuid hea sisearhitekt oskab mõista inimese tegelikke vajadusi – ka neid, mida inimene ise veel sõnastada ei oska. Läbi küsimuste, kuulamise ja empaatia sünnivad ruumid, mis peegeldavad eluviisi, väärtusi ja unistusi. Inimene, erinevalt masinast tunnetab oma keskkonda läbi (vähemalt) viie erineva meele.

Me ei otsi vaid esteetikat ja funktsionaalsust. Kodu nõuab peenhäälestust tunnetuse tasandil.

Sisekujundus ei seisne vaid mööbli paigutamises või ilusa esteetilise pildi loomises. Igal ruumil on oma unikaalne rütm, hingamine ja meeleolu. Valgus, liikumine, materjalide temperatuur, helid, lõhnad. Need kõik loovad tunde, mida saab mõista vaid inimene. AI ei taju, kuidas ruum mõjub.

Kindlasti oled märganud, kuidas kohati igatseme paikade järele, millel on hing ja ajalugu. See ei ole täiuslikkuse ihalus, vaid kohalolu otsing. Soov tunda ruumi, mis räägib millestki enamast kui “ilus olemisest”. Ruum, mis puudutab.

Iga projekt on kordumatu

Tehisintellekt töötab olemasolevate mustrite alusel. See tähendab, et ta koondab varasemaid lahendusi, trendikaid valikuid ja “keskmist” esteetikat. Aga päris kodu ei sünni keskmise järgi. Loovus, julgus normidest kõrvale kalduda ja isikupära rõhutada – need on oskused, mida omab vaid inimene.

Koostöö ja projektijuhtimine on inimlik protsess

Sisekujundaja töö hõlmab koostööd klientide, ehitajate, tarnijate ja tootjatega. See tähendab suhtlemist, ootuste juhtimist, kiireid otsuseid kohapeal ning sageli ka stressi maandamist, üldist motivatsiooni hoidmist ja erinevate osapoolte soovides kompromisside otsimist. Need oskused ei kuulu ühelegi AI mudelile vaid on sügavalt inimlik lähenemine ja töö, mida pole võimalik masinale delegeerida.

Ruum peab peegeldama ka kultuuri, eetikat ja väärtusi

Kodu ei ole ainult “kena pilt” Pinterestis. See on ruum, mis toetab inimese igapäevast elu ja tähendusi. Eri kultuurides on erinevad väärtused, elustiilid ja argipäeva rütm. Sisearhitekt suudab neid märgata ja arvesse võtta, luues ruume, mis on tähenduslikud ja ajas kestvad.


AI ei ole vaenlane, vaid suurepärane käepikendus ja tööriist

Tehisintellekt võib olla suurepärane abiline, sest ta kiirendab tehnilist tööd, aitab analüüsida andmeid ja loob visuaalseid kontseptsioone. Aga see kõik saab toetada, mitte asendada, sisearhitekti olemust. Inimlik puudutus, isiklik side kliendiga ja võime luua tähenduslikke ruume on siiski need väärtused, mis jäävad. Julgen isegi öelda, et muutuvad aina tähtsamaks ja hinnatumaks kogu selle automatiseeritud maailma keskel.

Kui kodu loomine on inimese kõige intiimsem ja olulisem ruumiline teekond, siis selle teejuht ei saa olla masin.


Kui see lähenemine sind kõnetab ja oled oma kodu loomise või uuendamise teekonna alguses (olgu selleks ehitamine, renoveerimine või lihtsalt soov oma elukeskkonda paremini tunnetada), siis soovitan sulle minu kevadel ilmunud tööraamatut „Kodukujunduse teejuht“.

See on praktiline ja inspireeriv teejuht kõigile, kes soovivad luua tähenduslikku ja toimivat kodu teadlikult ja oma elustiili toetades.

Raamatu leiad Apollo ja Rahva Raamatu poodidest, Tallinnast Mustri salongis, Interno Plaadimajast, Takara Nord, Ruum11 ning Tartust Roosimari sisustusstuudiost ning muidugi ka minu ja Pilgrim kirjastuse kodulehelt.

Katariina Kalda

Sisekujunduse konsultatsioonid ja projektid.

https://homeforsoul.com
Next
Next

Käsiraamat “Kodukujundaja teejuht”